Eraldiseisvad vesiniku molekulid (H2) on Maal äärmiselt haruldased, aga on olemas mitu meetodit vesiniku eraldamiseks veest (H2O) või metaanist (CH4).

Praegusel ajal toodetakse peamiselt halli vesinikku, kuid kogu maailmas on valitsused asja tähtsusest aru saanud ja alustanud investeerimist tehnoloogiasse, mis võimaldaks hakata lähiajal tootma rohelist vesinikku.

Roheline: süsinikneutraalne

Juhtides elektrivoolu läbi vee, saame selle lõhustada hapnikuks ja vesinikuks (elektrolüüs). Kui kasutame ainult kestlikult toodetud elektrienergiat, näiteks tuule- või päikeseenergiat, ei teki selle protsessi käigus süsinikdioksiidi heidet.

Sinine: CO2 ladustatakse

Erinevalt rohelisest vesinikust toodetakse sinist vesinikku maagaasist. Tekkivat CO2 ei lasta atmosfääri, selle asemel saab kuni 90% sellest CO2-st ladustada mahutitesse või maa-alustesse koobastesse (nt suletud soolakaevandustesse).

Hall: CO2 lastakse atmosfääri

Halli vesinikku toodetakse maagaasist nagu sinist vesinikkugi. Selle protsessi käigus ei ladustata CO2 aga maa alla, vaid see satub atmosfääri ja tekitab heitkoguseid. Täpsemalt: vesiniku ja CO2 suhe on 1 : 10, mis tähendab, et kõigest ühe tonni vesiniku kohta eraldub heitena 10 tonni CO2.

Pärast tootmist (1) saab vesiniku ladustada mahutitesse või koguni maa-alustesse koobastesse ja transportida torustike kaudu, tankerite või paakveokitega (2). Seejärel saab seda kasutada kõikjal, kus on seni kasutatud gaasi või muid energiaallikaid (3): tööstuses, transpordis või hoonetes.

See on üpris sarnane tänapäevase kondensatsioonkatla tehnoloogia kasutamisele. Praegu tuttavad paigaldise põhiosad jäävad alles, vajades vaid vesinikule kohandamist. Arendustööde peamised raskused on leegi tuvastamise, tagasilöögi vältimise, gaasi ja õhu suhte reguleerimise, kondensaadi juhtimise, materjalide kokkusobivuse ja vesinikgaasi pidavusega seotud aspektid.

Suurus. Seadmed on kujult, suuruselt ja massilt praegustega väga sarnased ja see hõlbustab vanade seadmete väljavahetamist.

Kasutamine. Seadmed ühendatakse majas samasse küttejaotussüsteemi (radiaatorid, põrandaküte) ja need hakkavad täitma praeguste seadmetega samu funktsioone (ruumide küte ja sooja tarbevee tootmine, kas ühes seadmes või välise sooja tarbevee mahuti toel).

Tõhusus. Vesinikuseadmete tõhusus on võrreldav olemasolevate kondensatsioonseadmete omaga.

Energiapöördega edukaks toimetulemiseks vajame mitut tehnoloogilist lahendust. Siia kuuluvad rohelised gaasid, nagu vesinik.

Tõenäoliselt on soojuspumbad ja vesinikukatlad need, mis järgmistel kümnenditel meie kodusid ja kontoreid kütavad ning sooja tarbevett toodavad.

Need kaks tehnoloogiat hakkavad eksisteerima kõrvuti, sest mõlemad pakuvad parimaid külgi väga spetsiifilistes kasutustingimustes, konkreetsete piirangute ja eelistega.